Saunade kasutusjuhend ja rendileping

NB! Enne saunade üleandmist kliendile, allkirjastatakse rendileping ja sellega klient kinnitab ka, et on tutvunud kasutusjuhenditega.

Torusauna kasutusjuhend ja kasutaja meelespea.

1. Otsi tasane ning kõvem maapind, kuhu plaanid torusauna paigaldada. Pargi haagis tasasele pinnale, rakenda haagise seisupidur ja haagi auto küljest lahti. Lahtihaagituna saab veel liigutada õigele kohale, aga saun on raske. 
2. Fikseeri käru tõkiskingadega või puiduklotsidega ning aseta puidust kandeklotsid nurgatugede alla.
3. Pane haagise tugijalad kõva pinnasele või alusplaatidele.  Vee äravoolu trapid asuvad sauna mõlemas ruumis, põrandas ja ustepoolses osas. Selleks et vesi saaks sauna põrandalt ära voolata paigalda saun tugijalgadele selliselt, et haagis on kergelt kaldu taha poole. 
4. Paigalda haagis tugijalgadele selliselt, et raskus läheks jalgadele mitte sillale kui käiakse saunas. Tõsta eesmine tugiratas ülesse.
5. Ära käi ees- ja leiliruumis jalanõudega, mis võivad määrida põrandat. Selle vältimiseks võib kasutada põrandal katet nt. papp või kile. Arvesta selle juures tuleohutusega leiliruumis ja süttivad esemed hoia saunaahjust vähemalt 30cm kaugusel.
6. Kütmist tohib alustada alles siis, kui saunaahju veepaagis on vähemalt 5 liitrit vett. Mahutab 30l ja kogu kütmise vältel peab vesi sees olema. 
7. Ahi on mõeldud ainult küttepuudega kütmiseks. Kütmisel kasutada võimalikult kuivasid puuhalgusid. 
8. Kogu sauna kasutamise vältel jälgida tuleohutust:  a) ahjuuks küdemise ajal kinni, b) tuhaluuk veidi avatud õhu pealevoolu jaoks (tuhaluuk sulgeda kui on soovitud temperatuur saavutatud, muidu on oht üle kütta), c) peale puude lisamist veenduda, et põlevaid süsisid ei oleks sattunud põrandale, d) veendu, et  korstnast  võimalusel lendavaid sädemed ei satuks lähedalasuvatele kergestisüttivatele esemetele, c) väldi sauna ülekütmist ehk jälgi temperatuuri ja palju puid korraga alla panna.
9. Saunas veepaagi kasutamisel arvesta, et  kraan läheb kuumaks ja võib põletada. 
10. Lase leilivesi saunakibusse, et vältita pidevat veepaagi kraani kasutamist ja enda põletamist.
11. Leili lisamisel ära viska vett kerisele vaid kalla kulbiga kividele ühtlaselt, et vältida teiste isikute põletamist kuuma veega, kes viibivad saunas kerise kõrval.
12. Peale sauna kasutamist loputa puhta veega leiliruumis pingid ja siis põrand. Kui mustust on palju, siis pese puhta lapiga.
13. Peale sauna kasutamist lase saunaruumidel tuulduda (hoia uksed lahti). Hea oleks kui saunaahjus on veel tuli all, mis kiirendab ka kuivamist ja tuuldumist.
14. Talvel või temperatuuril alla null kraadi peab peale sauna kasutamist koheselt, kui saunaahjus on tuli kustunud, veepaagist vee välja laskma. 
15. Ära lase veel voolata otse kerisele vaid kasuta selleks kibu või kaussi, et vesi välja lasta ja saunast välja viia.

Kümblustünni kasutusjuhend ja kasutaja meelespea.

1. Otsi tasane ning kõvem maapind, kuhu plaanid kümblustünni paigaldada. Esimest tugiratast kasutades vabasta haagis ning liiguta see õigele kohale. Pea meeles, et täidetud tünni ei ole enam võimalik liigutada.
2. Fikseeri käru tõkiskingadega või puiduklotsidega ning aseta puidust kandeklotsid nurgatugede alla.
3. Reguleeri tugiratta ja tugijalgade abil haagis koos saunaga paralleelselt maapinnaga. Jäta väike osa koormust veoteljele (haagise rattad ei ole maapinnast lahti).  Selleks lase haagise eesmine osa alla poole ja pane haagise tagumised tugijalad maha. Tõsta haagise eesosa tugiratta abil paraleelseks ja pane eesmised tugijalad maha.
4. Tõsta eesmine tugiratas ülemisse asendisse.
5. Pane kokku korstnatoru ning tõsta korsten ahjule. Paigalda ahju sisu, aga ära veel tuld alla tee.
6. Veendu, et äravool oleks suletud ning alusta tünni täitmist veega. Vee optimaalne tase on äärest ~15cm. Vajadusel enne täitmist loputada tünn.
7. Alusta kütmist alles siis, kui ülemine ahju veevõtuava tünnis on täielikult vee all.
8. Kütmiseks sobivad vaid küttepuud. Kütmise ajal on soovitav tünn katta PVC kattega ning ~20-30 minuti järel vett segada. Segamiseks kasuta aeru.
9. Olenevalt soovitud vee temperatuurist ja välisilmast, kulub tünni soojaks kütmiseks tavaliselt 2-3 tundi ning kaks-kolm 40L küttepuu kotti.
10. Soovituslik veetemperatuur on 35-38 °C. Vältida tuleks vee kuumutamist üle 40 kraadi, mis võib tervist ohustada.
11. Ära kasuta kümblustünni sisenemiseks haagise poritiibasid.
12. Ära mine kümblustünni liivaste jalgadega.
13. Täielikult või osaliselt veega täidetud kümblustünni ei tohi transportida.
14. Kui oled kümblustünni kasutamise lõpetanud ning tuli on ahjus kustunud, võid alustada vee välja laskmisega. 
15. Talvel, mil õhutemperatuur võib langeda alla null kraadi, tuleb järgida, et vesi kümblustünnis ja ahjus ära ei kulmuks. Külmumise vältimiseks lase vesi kohe peale kümblustünni kasutamist välja.
16. Ahju veesärk tühjenda ahju all küljes oleva korgi kaudu.
17. Puhasta kasutatud vahendid.
18. Kümblustünni võib pesta survepesuriga ning švammi või lapiga. Teravate esemete ning kemikaalide kasutamine tünni puhastamisel on keelatud!
19. Kinnita tünnile PVC kate.
20. Enne transportimist tuleb veenduda, et tugijalad on üles tõstetud ning fikseeritud asendis. Veendu et haagis on korrektselt auto kärukonksu külge kinnitatud.
21. Transportimisel ei tohi tünnis viibida inimesi ega loomi.
22. Transportimise ajal ei tohi tünnis hoida ka muid esemeid. Liikuvad esemed kahjustavad kümblustünni plastiksisu ning on ohtlikud kogu veosele.

1. Rendileandjal on kohustus anda rentnikule ese üle seisundis, mis võimaldab eseme lepingujärgset kasutamist;
2. Rendileandja on kohustatud fikseerima rendile andmise hetkel rentnikuga koos rendilepingus eseme puudused ja kahjustused enne selle kasutusele andmist rentnikule;
3. Rendileandjal on õigus nõuda rentniku poolt renditava eseme tähtajaks tagastamata jätmise korral lisatasu 10 eurot iga lisatunni eest kuni eseme tagastamiseni.
 
1. Rentnikul on õigus tutvuda renditavate esemetega üle andmise hetkel ja fikseerida koos rendile andjaga rendilepingus eseme puudused ja kahjustused enne selle kasutusele võtmist;
2. Rentnikul on kohustus esemeid kasutata sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult vastavalt esemete kasutusjuhendile.
3. Rentnik võtab rendilepingu allkirjastamise hetkest vastutuse renditavate esemete eest.
4. Rentnikul ei ole õigust anda renditavat eset allkasutusse (e. rentida või üürida kolmandale osapoolele) ilma rendileandja poolse kirjaliku nõusolekuta;
5. Rentnik on kohustatud tasu maksma rendilepingu alusel märgitud kuupäevaks või kohapeal sularahas hiljemalt tagastamise hetkel. Makse tähtajaks mittelaekumise korral on rendileandjal õigus nõuda viivist 0,05 % päevas.
6. Rentnikul on kohustus hüvitada rendileandjale tekkinud kahju, kui eseme kasutamise käigus on saanud rentniku tõttu kahjustada või on hävinenud rendile andja vara. Kahju hüvitamise suuruseks on eseme samaväärseks taastamiseks kuluv summa;
7. Rentnik on kohustatud seisma selle eest, et ese ei satuks kolmanda osapoole kätte (vargus, vandaalitsemine);
8. Rentnik on kohustatud teavitama rendileandjat koheselt, kui ese on saanud kahjustada, hävinenud või varastatud;
9. Rentnik tagastab eseme mitte hiljem kui rendilepingus märgitud kuupäeval ja kellaajal. Hilisema tagastuse puhul lisandub lisatasu.

 
1. Leping lõppeb eseme üleandmise hetkel kui rendileandja ja rentnik on koos eseme üle vaadanud ja selle seisukorra suhtes pretensioonid puuduvad;
2. Kui eseme üleandmisel tuvastatakse kasutamise käigus tekkinud puudused, siis need fikseeritakse kirjalikult, kus lepitakse kokku ka tekitatud puuduste hüvitamise osas;
3. Rentnikul on õigus lepingut ennetähtajaliselt üles öelda, kui kasutusse võtmise hetkel selgub, et renditavat eset ei ole võimalik selle seisukorrast tulenevalt siiski sihtotstarbeliselt kasutada (varjatud puudus), kuid seda vaid juhul, kui rentnik on rendileandjat puudusest koheselt teavitanud ja rendileandja ei ole mõistliku aja jooksul puudust kõrvaldanud;
4. Lepingu täitmisega seotud vaidlusi lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide korras.